23. septembril toimus 7.b klassil õppepäev õues, käisime Elva külje all Vapramäel. Loodusprogrammi „Taastuvenergia“ käigus pani sealne juhendaja õpilasi selle üle mõtlema, kuidas taastuvenergia enda kasuks tööle panna ning läbi tuli teha mitu praktilist ülesannet.
Esmalt pidid õpilased varem õpitust meenutama, mida üldse tähendab taastuvenergia ja kuidas ning kust on võimalik sellist energiat saada. Kõik olid väga nutikad ega jäänud vastustega võlgu. Teati, et vett, tuult ja päikest on võimalik enda kasuks tööle panna. Proovisime sel poolpilvisel päeval kõik nimetatud võimalused ära: õpilased pidid leidma jõe voolukiiruse, mille mõõtmisel olid abiks metsa alt leitud käbid, mis kukutati ühel pool silda vette ning stopperiga võeti aega, kaua kulus selleks aega, et käbi teiselt poolt silda nähtavale ilmuks. Eelnevalt oli sammudega mõõdetud ligikaudne silla laius. Siin tulid kasuks matemaatilised teadmised ehk toimus otsene ainetevaheline lõiming.
Sel ajal, kui me jõe voolukiiruse leidmisega tegelesime, olid klassist moodustatud kahe meeskonna veepudelid pandud nii-öelda kasvuhoonesse, kus vesi pidi soojenema. Eelnevalt mõõdeti kahes 0,5liitrises plastpudelis oleva kraanivee temperatuur ja seejärel asetati pudelid pappkastist ning pakkekilest tehtud kasvuhoonekeskkonda. Katse lõpuks pea poolteist tundi hiljem teostati uus vee temperatuuri mõõtmine, mis näitas, et vesi oli vaatamata sellele, et päike pudelitele ei paistnud, soojenenud u1,7 kraadi võrra.
Kolmandaks ülesandeks sai vastava mõõturiga päikeseenergia mõõtmine. Oli õnn, et selle katse ajaks oli päike pilvede varjust välja tulnud. Mõõtmistulemused näitasid, et päike andis energiat üle 600 W/m² kohta ja pilvevarjust sama energiat püüdes langes näit 300-400 W/m² peale.
Suur tänu, õpetaja Liia, et tegid võimalikuks sellisest õppepäevast osa saamise!
